Mis on epoksiidvaik ja mida saab valmistada epoksiidvaigust?

Tänu epoksiidvaikude kättesaadavusele ning laiale valikule on jõudsalt laieneneud selle kasutusalad. Aina rokem ja rokem huvituvad inimesed vaikude kasutusvõimalustest, milleks võivad olla näiteks:

Nagu aru saate on epoksiidvaigu kausutusvõimalused väga laiad ja piiriks on ainult teie fanaasia!

Mis on siis see imeline materjal epoksiidvaik?

Epoksiidvaigud avastas aastal 1909 Nikolaus Prileschajew. Laialdasemalt jõudis see kasutusele 1940. aastatel. Teises maailmasõjas kasutati epoksiidvaiku teatud tööstusharudes metalli asemel, sest selle kasutamine oli ökonoomsem ning selle materjali muutmine oli kiirem ja odavam kui metalli töötlemine.

Epoksiidvaigud kuuluvad sünteetiliste vaikude gruppi, kus tooted varieeruvad viskoossete vedela koostisega kuni kõrge sulamistemperatuuriga tahkete ainete vahel.

Epoksiidid on oma olemuselt termoreaktiivsed vaigud ehk neil on pöördumatu keemiline reaktsioon mis tähendab, et kui vaik on tahkunud ning saavutanud oma tugevuse, siis enam maht ega kuju ei muutu.

Epoksiidvaik koosneb vedelast vaigu -ja kõvendi komponentidest, mille kokkusegamisel tekib keemilne reaktsioon ning protsessi käigus toimub soojuse eraldumine ehk eksotermia. Antud fakt omab suurt tähtsust vaiguvalamise juures, mida käsitlen juba põjalikumalt järgmises blogis.

Peale kahe kompnendi kokkusegamist jääb tekkinud segu viskoosseks ja tahkumise protsessile kuluv aeg sõltub mitmetest asjaoludest:

• vaigu -ja kinniti temperatuur
• ruumi temperatuur
• valatava vaigu kogu
• valatava vaigukihi paksus

Siinkohal rõhutan, et kindlasti peab vaigu ja kõvendi kokkusegamisel tootjapoolne ettenähtud komponentide suhe olema õige. Pöörake tähelepanu kas mahud on antud kaalu (kg) või hoopis koguse järgi ( l ) .

Kui ohtik on epoksiidvaik ja milliseid ettevaatusabinõusid kasutada?

Kuna tegemist on ikkagi reaktiivsete ühenditega, siis epoksiidvaigu komponetide kokkusegamisel tuleks neid mõistlikult ja ettevaatlikult kasutada. Põhilised riskid töötamisel ja käitlemisel on füüsiline kokkupuude vaiguga ning eralduvate gaaside sissehingamine. Kasutada tuleks alati nitriilkindaid, silmi kaitsvaid kaitseprille, hingamisteede kaitsevahendeid ja loomulikult pikkade varrukatega riideid. Ruum kus teostatakse vaigu valamist peaks olema hästi ventileeritav.

Ühekordsel kokkupuutel vaiguga võib tekkida nahale sügelus ja ärritus, kuid puhastades vee ja seebiga on võimalik seda leevendada.

Kui vaik on tootja poolt kinnitatud aja jooksul kuivanud, ei ole materjalil puudutamise või sissehingamisega seotud terviseriske.

Järgmises blogipostituses tutvustan juba epoksiidvaigu valamise ettevalmistuse -ja tööprotsessi lähemalt.