Nagu eelmistes epoksiidvaigu tehnikaid käsitlevates blogipostitutes juba mainitud võib vaiguprojekte olla väga erinevaid.

Käesolevas postituses pööran põhitähelepanu aga suurte vaigupindade valamisele puitpindadesse, mille tulemusena valmivad kordumatu iluga epoksiidvaigulauad (rivertable)

Soovitan alati teostatav vaigulaua projekt võimalikult üksikasjalikult enne läbi mõelda, et vältida ebameeldivaid üllatusi. Samuti võiks esmaprojektid olla mitte väga suuremahulised ja alustada väiksematega.

Puidu valik ja eeltöötlemine vaigulaua valamiseks

Puidu valik ja selle eeltöötlemine omavad väga olulist osa omanäolise vaigulaua valmimisel. Oma kogemusest soovitan kasutada kõvasid lehtpuu liike millele on omane kaunis süü ja samuti omab suurt tähtsust ka puitmaterjali eriilmelisus ehk rustikaalsus.

Soovitatavad kodumaised puiduliigid oleks tamm (must tamm, sootamm, kivitamm) saar ja vaher.

Loomulikult võib kasutada ka teisi puiduliike kuid arvestama peab nende erisustega nagu näiteks puidu töödeldavus, tihedus või okaspuu puhul vaik ning puidusisesed vaigukäigud.

Kõige tätsam aga on, et väljavalitud materjal oleks piisavalt kuiv, mis tähendab et puit on nn tislerikuiv ehk niiskusesisaldus puidus on vahemikus 10 – 15%

Mis omadustega epoksiidvaiku kasutada?

Epoksiidvaigu valikul tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vaik oleks tootjapoolselt ettenähtud paksemate valamiste teostamiseks. Sellise vaigu põhiomaduseks on madal viskoosus ehk voolavus, mis võimaldab valada vaiguvalusid mullivabalt.

See tähendab, et õhumullid mis vaigu ettevalmistamisel tekivad(A ja B komponendi kokkusegamisel) jõuavad enne vaigu tahkumisprotsessi algust sealt väljuda, mis on ülioluline, et lõpptulemus jääks visuaalselt nauditav ja efektne.

Tavaliselt on madala viskoosusega epoksiidvaikude puhul ka keskmiselt pikem kasutusaeg peale A ja B komponendi kokkusegamist (ca 3-4 h) mis hõlbustab töö teostamist.

Kui teie projekt näeb ette vaigu valamist mitmes kihis, kus esimese vaiguvaluga antakse kordumatu põhitoon ja peale nakkekuivaks muutumist tehakse läbipistva vaiguga lõplik valamine, mille tulemusena tekib sügavusefektiga originaalne vaigulaud, saate valida ka kõrgema viskoosusega vaike, vastavalt tootjapoolsetele soovitustele.

Kindlasti järgige väga hoolikalt vaigu kokkusegamisel A ja B kompnent oleks õiges vahekorras ja kogustes!

Olgu siinkohal mainitud, et kui B komponent (kinnitit) ei ole õigesti arvestatud, siis ei toimu ka lõplikku kuivamist ja vaik jääb nn nätskeks ning teda pole võimalik ei lihvida ega poleerida.

Kindlasti oodake ära vaigu täielik kuivamine enne vaigulaua edasitöötlemise alustamist!

Täielik kuivamine oleneb valatava vaigu kogusest, õhutemperatuurist ja niiskusesisaldusest ruumis. Tavaliselt on see 7 – 10 päeva.

Kui projekt on läbimõeldud ja valmib on lõpptulemus nauditav 🙂

Tänu epoksiidvaikude kättesaadavusele ning laiale valikule on jõudsalt laieneneud selle kasutusalad. Aina rokem ja rokem huvituvad inimesed vaikude kasutusvõimalustest, milleks võivad olla näiteks:

Nagu aru saate on epoksiidvaigu kausutusvõimalused väga laiad ja piiriks on ainult teie fanaasia!

Mis on siis see imeline materjal epoksiidvaik?

Epoksiidvaigud avastas aastal 1909 Nikolaus Prileschajew. Laialdasemalt jõudis see kasutusele 1940. aastatel. Teises maailmasõjas kasutati epoksiidvaiku teatud tööstusharudes metalli asemel, sest selle kasutamine oli ökonoomsem ning selle materjali muutmine oli kiirem ja odavam kui metalli töötlemine.

Epoksiidvaigud kuuluvad sünteetiliste vaikude gruppi, kus tooted varieeruvad viskoossete vedela koostisega kuni kõrge sulamistemperatuuriga tahkete ainete vahel.

Epoksiidid on oma olemuselt termoreaktiivsed vaigud ehk neil on pöördumatu keemiline reaktsioon mis tähendab, et kui vaik on tahkunud ning saavutanud oma tugevuse, siis enam maht ega kuju ei muutu.

Epoksiidvaik koosneb vedelast vaigu -ja kõvendi komponentidest, mille kokkusegamisel tekib keemilne reaktsioon ning protsessi käigus toimub soojuse eraldumine ehk eksotermia. Antud fakt omab suurt tähtsust vaiguvalamise juures, mida käsitlen juba põjalikumalt järgmises blogis.

Peale kahe kompnendi kokkusegamist jääb tekkinud segu viskoosseks ja tahkumise protsessile kuluv aeg sõltub mitmetest asjaoludest:

• vaigu -ja kinniti temperatuur
• ruumi temperatuur
• valatava vaigu kogu
• valatava vaigukihi paksus

Siinkohal rõhutan, et kindlasti peab vaigu ja kõvendi kokkusegamisel tootjapoolne ettenähtud komponentide suhe olema õige. Pöörake tähelepanu kas mahud on antud kaalu (kg) või hoopis koguse järgi ( l ) .

Kui ohtik on epoksiidvaik ja milliseid ettevaatusabinõusid kasutada?

Kuna tegemist on ikkagi reaktiivsete ühenditega, siis epoksiidvaigu komponetide kokkusegamisel tuleks neid mõistlikult ja ettevaatlikult kasutada. Põhilised riskid töötamisel ja käitlemisel on füüsiline kokkupuude vaiguga ning eralduvate gaaside sissehingamine. Kasutada tuleks alati nitriilkindaid, silmi kaitsvaid kaitseprille, hingamisteede kaitsevahendeid ja loomulikult pikkade varrukatega riideid. Ruum kus teostatakse vaigu valamist peaks olema hästi ventileeritav.

Ühekordsel kokkupuutel vaiguga võib tekkida nahale sügelus ja ärritus, kuid puhastades vee ja seebiga on võimalik seda leevendada.

Kui vaik on tootja poolt kinnitatud aja jooksul kuivanud, ei ole materjalil puudutamise või sissehingamisega seotud terviseriske.

Järgmises blogipostituses tutvustan juba epoksiidvaigu valamise ettevalmistuse -ja tööprotsessi lähemalt.

Tere tulemast! Avasime uue epoksüvaigu teemalehe. Hakkame siia koondama infot ja õpetusi epoksüvaigust.

Edaspidi hakkab sellelt veebilehelt leidma vastuseid näiteks küsimustele:

• Mis on epoksüvaik?
• Millist epoksüvaiku kasutada oma projektides?
• Millele peaksite epoksüvaigu ostmisel tähelepanu pöörama?
• Kuidas epoksüvaiku segada?

Ja kindlasti saab vastuse ka paljudele küsimustele, mida ilmselt ei olekski osanud küsida